Hakkan siin aeg-ajalt jagama inimeste lugusid, kes on minu juurde jõudnud. Teen seda mõningate selgitusetga, mis näitavad suuremat pilti, mis on konstellatsiooni väljal avaldunud. Keegi nendes lugudes pole kuidagi ära tuntav ja anonüümsus on tagatud. Teen seda, sest ehk tekivad nii mõnelgi sisemised äratundmised ja need lood julgustavad ka oma teemasid tulla lahendama individuaalse konstellatsiooniga.
Samuti jagan siin huvitavaid kogemusi ja taipamisi, mis on minu ellu tulnud. Võib- olla miski kõnetab ka Sind. Elu on ikka huvitav!
***
Mul oli suurepärane võimalus osaleda Barry Krosti kursusel Psüühika- ja isiksushäired peresüsteemides. Ta on hetkel maailmas üks väheseid, kes on spetsialiseerunud sellele suunale läbi konstellatsiooni meetodi.
Barry Krost on USA-s tegutsev, 40-aastase kogemusega Perekonstellatsioonide ja perekonstellööride väljaõppe juhendaja, kehaterapeut, tervendaja.
Kursusel keskenduti neljale häirele – skisofreenia, bipolaarsus, nartsissism ja piirialane isiksushäire. Barry jagas oma pikaajalisi kogemusi, kuidas need väljenduvad perekonstellatsioonides. Need seisundid ei ole isiklikud, need pärinevad süsteemist ja on süsteemsed. Enamjaolt on seal taga väga traumaatilised ja jõhkrad mineviku sündmused, tapmised, saladused, mis on toimunud mitu põlve tagasi ja see energia on jäänud süsteemi. Iga inimese süsteemis on sellised sündmused olemas, ainult kelle elu mõjutab see siis rohkem ja kelle elu vähem. Ka autoimmuunhaigused ja autism on süsteemsed.
Psüühika- ja isiksushäired väljenduvad sümptomite ja isiklike kannatustena ja nende inimeste elu ja saatus on väga raske. Süsteem otsib lahendusi ja tasakaalu. Inimese vaimset tervist, seisundit mõjutab suuresti see, mida ta kannab süsteemi eest.
Kui konstellatsiooniga leiame allika, millega see seotud on, siis saame kergendada nende inimeste koormat, nad saavad justkui õhku juurde. See omakorda toob ka süsteemi tasakaalu ja rahunemist ning terviklikkust, mis kajastub olevikus.
Konstellatsiooni saab teha pereliige, kelle lähedasel on mõni nendest seisunditest, sest teatud häirete puhul inimene ise ei suuda seda teha.
Minu enda kogemused näitavad samuti, et need seisundid on süsteemsed ja seotud mingisuguse jõhkra sündmusega minevikust (tihti mõrvaga). Olen teinud neid töid lähedaste pereliikmetega ja kõik vajalik tuleb kenasti nähtavaks ja süsteem rahuneb. Sain sellelt kursuselt palju selgust sellele, mida olen ise töötades näinud ja juhiseid kuidas liikuda parimate lahenduste suunas.
Oluline on mainida ka seda, et konstellatsiooni töötubades toob iga tehtav töö tervendust, tasakaalu ja rahu nii iga osaleja, kui ka minu (konstellööri) peresüsteemi. Väli on lihtsalt nii suur.
Lisan veel, et konstellatsiooni meetod on ikka väga, väga võimas ja sellel on väga oluline panus inimeste vaimsele tervisele.
Mul on hea meel, et ka mina saan Sinu heaks seda teha!
Helget olemist!
7.09.2024
***
Konstellatsiooni tuli noor armas naine. Oleme temaga viimase paari aasta jooksul korduvalt kohtunud. Tal on väga hea keha tunnetus ja ta märkab, kui mingi uus teemade kiht ennast näitama hakkab. Siis ta võtab jälle minuga ühendust ja avame need kihid ja teemad ning nähtavaks saab jälle midagi uut, mis saab vabaneda.
Ka seekord oli tema tunne õige. Ta tundis, et tahab olla nähtamatu ja puudu jääb enesekindlusest. Samuti kirjeldas ta kehas tohutut ärevust, mis tekkis, kui kõht läks tühjaks ja mõtted läksid toidule ja söömisele. Ja ta nägi, et mingi muster hakkab juba ka tütres ennast näitama. Töö käigus avaldus väljal mitmeid pingekohti, mis said sujuvalt lahenduse.
Kõige hämmastavam oli tema jaoks aga seos ärevuse ja toiduga. Väli näitas, et see on seotud emaga. Selgus, et kui ema teda kandis ja sünnitas, oli isa eemal ja ema ei rääkinud sellest tema isale. Samuti ei tahtnud ema teda toita rinnapiimaga ja ema sellest üldse väga ei hoolinudki. Ehk see, mis oli tema kehasse jälje jätnud ja mida ta seniajani kandis, oli hirm ja ärevus, et ma võin surra, kui ema ei toida mind, kui ma ei saa süüa. Selle teadasaamine, millega see seotud oli tõi suure vabanemise ja kerguse.
Mõned päevad hiljem kirjutas ta mulle:
Aitäh väga palju ruumi ja vabadust loonud konstellatsiooni eest. Raskus, vastuseis ja kinnihoidmine on kadunud. Ilus on olla.
19.09.2024
****
Minu juurde tuli 50-ndates naisterahvas, õigemini käis ta hiljuti esimest korda. Kui oleme juba varem kohtunud, siis küsin esmalt ikka, mis on sinu elus muutunud pärast meie eelmist kohtumist. Nii ka seekord. Vastates läks ta rõõmust särama ja see kõik lausa voolas temast välja, see rõõmu tunne – talle hakkas tulema mitmeid tööpakkumisi, senisest palju paremaid, suhtes hakkas kõik avanema, juba kolis uude kohta, rõõmuga julges vastu võtta kõik selle, mis avanema hakkas ja elu pakkus. Ma tõesti rahuga nautisin kõike seda, mida ta kirjeldas, sest see oli nii ilus. Konstellatsiooni töö tulemusel oli ta välja saanud suurest ummikust, mis oli teda piiranud.
Kui midagi saab hakata avanema läbi konstellatsiooni välja, siis hakkad märkama rohkem ka järgmiseid kihte, mis veel takistavad kuidagi või häirivad elu. Ja seekord avaneski järgmine kiht, väga sügav. Vaatasime millega see kõik seotud on. Nähtavaks tulid väga rasked lood ja saladused, mida ta on kandnud süsteemi eest. See kõik võttis aega, seda oli väga palju. Kui lõpetasime, siis ta istus ja pisarad voolasid. Ta ütles – need on tänupisarad…ma olen sulle nii tänulik….
16.09.2024
**
Minu juurde jõudis 40-ndates naisterahvas. Enne, kui ta sai üldse millestki rääkima hakata, ainult nuttis. Ja see nutt oli südant lõhestav, kohati võttis hinge kinni. Lasin tal natuke olla ja tunda. Esimene lause, mida ta läbi nutu suutis öelda oli: see siin on minu viimane võimalus….kui ma siit abi ei saa, siis lähen koju ja hüppan kuuenda korruse rõdult alla…olen seda juba mitmeid kordi mõelnud….sest ma enam ei jaksa… Ja aina nuttis. Mõistsin, et ta tõesti on selleks valmis. Vähehaaval sai ta kirjeldada seda, kuidas ta ennast oma elus tunneb. Seda kuulates tajusin, et see, mida ta kannab ei ole isiklik, vaid süsteemne, sest seda oli tõesti liiga palju.
Saime tasapisi hakata vaatama, mida konstellatsiooni väli näitab. Tegin mõned paigutused tema jaoks esialgu pimesi, kuna sain aru, et see, mis võib avalduda, võib olla talle väga traumeeriv. Ja nii see ka oli. Ta tahtis väga vaadata elu poole aga oli nii tugevasti lõimunud surma energiaga. See seletas minu jaoks ka kohe tema seisundit, mida ta kirjeldas. Lisaks oli tugev lõimumine emaga, kuigi suhe polnud lähedane ja muidugi traumadega lapsepõlv.
Hakkasime vaikselt vabastama pinge kohti ja tasapisi hakkas temas midagi muutuma. Silmad läksid selgemaks ja kehas läks aina kergemaks. Surma energia, mida ta kandis oli seotud väga raske looga, kus oli olnud tapmisi, saladusi ja see liikus lõpuks kaugele tagasi süsteemi. Siis tegin selle talle nähtavaks. Ehmatus, et ta oli sellist raskust kandnud oli nii suur, et ta hoidis kahe käega pead kinni ja lihtsalt nuttis. Aga selles nutus oli juba nii palju kergust ja vabanemist.
Nüüd sai ta lõpuks ühenduse oma eluga. Tema selg läks sirgeks, silmad särasid ja ta ei osanud seda kerguse tunnet, mis oli nüüd kehas, sõnadesse panna, kuna see oli tema jaoks nii suur ja uus. Ta kallistas mind korduvalt ja korduvalt. Oli nii õnnelik, et oli tulnud seda tööd tegema. Mul oli siiras rõõm näha seda muutust. Kuna ta ei olnud emaga lähedane, siis soovitasin tal koju minnes ema lihtsalt kallistada. Isegi ainult südamega kallistamine ilma sõnadeta, võib kahe inimese vahel tuua kaasa suured muutused ja kerguse. Ja nii ta läks.
Järgmisel hommikul ta helistas mulle. Tänutunne, mida ta väljendas oli nii siiras. Koju jõudes oli ta kerge tundega istunud rõdul ja lihtsalt nautinud seda vaadet loodusesse. Oli kallistanud ka ema, sai seda teha kerguses ja hea tundega. Ja nad tegid seda veel mitmeid, mitmeid kordi ja rääkisid elust…
Kunagi pole liiga hilja teha midagi, et saaks taas näha valgust….
10.09.2024
******